Sihtasutusest
Nõukogu
Triin Anette Kaasik – nõukogu esimees
Mihkel Lees – nõukogu liige
Kairi Avastu – nõukogu liige
Ants Johanson – nõukogu liige
Väärtused
Lastekesksus
Perekodu tegevuses lähtume igast lapsest ja tema eripäradest, et toetada maksimaalselt tema arengut ja toimetulekut.
Traumateadlikkus
Kõik perekodu lapsed ja noored on kogenud traumeerivaid kogemusi. Personal on teadlik trauma mõjust käitumisele ning kasutab töömeetodeid, mis aitavad lastel ja noortel taastuda, pakkudes neile turvalist ja toetavat keskkonda.
Usaldusväärsus
Perekodu tagab laste ja noorte heaolu, pakkudes pädevat ja pühendunud personali. Oleme usaldusväärsed partnerid nii laste, nende perede kui ka kohalike omavalitsuste jaoks, luues tugeva ja kindla koostöösuhte.
Eesmärgistatus
Meie tegevus on sihipärane ja teadlik, lähtudes koostöös võrgustikuga seatud eesmärkidest. Iga tegevus on suunatud laste ja noorte arengule ning eluliste ja sotsiaalsete oskuste omandamisele, et valmistada neid ette iseseisvaks eluks.
Koostöövalmidus
Perekodu väärtustab avatud ja paindlikku suhtlemist kõigi osapooltega (lapsed, pered, töötajad, koostööpartnerid). Koostöö ja avatud suhtlus aitavad tagada igale lapsele ja noorele parima võimaliku toe.
Missioon
Professionaalsete töötajate abiga luua ning hoida peresarnane, turvaline ja arendav elukeskkond. Ennast ja teisi väärtustavate noorte kujundamine ning nende ette valmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.
Visioon
SA Tartu Perekodu Käopesa on areneva meeskonnaga organisatsioon, olles usaldusväärne koostööpartner ja tunnustatud kogukonnaliige. Panustame asutuse kestvale arengule ja positiivsele kuvandile.
Dokumendid
Meie ajalugu ja projektid
Tartu Väikelastekodu ajalugu ulatub tagasi 1950. aasta lõppu, mil see loodi Tartu linna II Väikelastekoduna Burdenko tänaval dr. Smelkova algatusel. Juba 1951. aastal koliti Era tänava villasse, mis kohandati lastele sobivaks eluasemeks. 1974. aastaks suurendati teenuskohtade arvu 60-ni ning 1978. aastast hakati vastu võtma ka puuetega lapsi. Nõukogude ajal oli lastekodude süsteem üles ehitatud kitsale vanusegrupile, mistõttu liikusid lapsed vastavalt vanusele ühest lastekodust teise, kaotades sageli harjumuspärase keskkonna ja lähedased inimesed.
1990ndatel aastatel hakati tervishoiu kõrval rohkem keskenduma kasvatustööle ja laste arendamisele, mis tõi kaasa olulised muudatused töökorralduses. Lapsed said pikemalt samas asutuses elada ning esmane siirdumine haridusasutusse toimus algkooli minnes. Igapäevaelu korraldamisel järgiti kindlat päevakava ning kasvatustöö toimus institutsionaalses keskkonnas. Suur muutus toimus 27. jaanuaril 1998, mil Väikelastekodu kolis uude hoonesse Jaama 72 ja kinnitati 57 teenuskohta, tagades iga 15 lapse kohta ühe kasvataja ja ühe abikasvataja. See muutis hoolekande süsteemi lahtisemaks ning laste jaoks keskkonna kodusemaks.
2013. aastal avati Jaama 72 territooriumil kolm peremaja, kus lapsed elasid tubades ühe või kahekesi. Igas peremajas elas kaheksa last ning igapäevaselt oli nendega kaks kasvatajat. Majad ehitati kõikide mugavustega ning peremajade ehitust toetasid riigieelarve ja Euroopa Liidu regionaalarengufond.
Aastani 2017 suunas lapsi lastekodusse Tartu Maavalitsuse Sotsiaal- ja Tervishoiuosakond, kuid alates 2018. aastast suunatakse lapsed asenduskodusse kohtu otsusega ning lapse eestkostjaks on lapse kohalik omavalitsus. Sel perioodil võeti vastu uus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, millega muutus ühes perekodus elavate laste arvuks 6 ning nendega tegi vahetut tööd korraga üks kasvataja.
2021-2023 viisime läbi projekti, mis aitas kaasa 18-25 aastaste raske ja sügava puudega noorte ning nende lähedaste heaolu parandamisele. Projekti „Hoolekandeteenuste arendamine peresisese hooldaja hoolduskoormuse vähendamiseks erivajadusega noore hooldamisel“ rahastasid Euroopa Liidu struktuurifond ESF, SA Tartu Perekodu Käopesa ja Tartu Linnavalitsus.
2023. aasta aprillis alustasime Lastefondi ja abivalmite annetajate toel projekti sensoorikatoa loomiseks, mis pole ainult rahustamiseks ja lõõgastumiseks, vaid vajadusel ka tugeva stimuleeriva ja toniseeriva efekti saavutamiseks. Tunnetustuba aitab suurendada keskendumisvõimet, teadlikkust ümbritsevast maailmast, püsivust. Lõpptulemus sõltub erinevate stiimulite kasutamisest, mis hõlmavad valgust, värve, helisid, lõhnu ja puutetundlikke komponente. Tuba valmis 2023.a septembriks ja on nii lastele kui töötajatele igapäevaseks kasutuseks.
2024. aasta juulis läksime kolmes peremajas üle perevanemasüsteemile, kus perevanem elab koos lastega viiepäevastes vahetustes ning peremajas on korraga kuni kuus last. Kaks peret jätkasid tegutsemist asenduskoduna, kus töötajaid on rohkem ja nad vahetuvad tihedama graafiku alusel.
2024. aastal elab Tartu asendus- ja järelhooldusel 36 last ja noort, kelle eest hoolitseb 21 perevanemat ja kasvatajat. Nende tööd toetab juhataja ning neljaliikmeline tugipersonal, kuhu kuuluvad juhiabi, füsioterapeut, sotsiaaltöötaja ja haldustöötaja. Lapsed käivad vastavalt oma individuaalsetele vajadustele erinevates koolides ja lasteaedades ning neile on tagatud huviharidus ning mitmekülgsed meelelahutuse võimalused, sealhulgas kino, teater, muuseumid ja ekskursioonid. Suviti osaletakse laagrites, et pakkuda lastele rikastavat kogemust ja vaheldust.
